Montessori pedagoogika
Montessori pedagoogika loojaks oli Itaalia arst ja pedagoog Maria Montessori (1870–1952).
Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. Meetod põhineb lapse enda loomulikul arengul ja teadmisjanul. Lisaks pedagoogilistele eesmärkidele on Montessori pedagoogikas oluline osa ka sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Montessori pedagoogika tähtsaim omadus on sügav austus lapse ja lapsepõlve vastu. Kõik tegevused on lapsest lähtuvad, eesmärgiks iseseisvumise toetamine ja arendamine. Lapsest lähtuvad tegevused ei tähenda seda, et laps võib teha, mida iganes tahab, vaid seda, et kasvukeskkond vastab lapse arenguvajadustele ning lapsel on selle raames vabadus iseseisvalt tegutseda.
Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arenguetapi kaudu (ingl k 4 planes of development). Etapid hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.
Aastatepikkuse lapsevaatluskogemuse põhjal jõudis Montessori veendumuseni, et iga inimene läbib oma arengus neli teineteisest selgelt eristuvat etappi. Igas staadiumis on laps või noor huvitatud eri toimingutest, mis just sel ajajärgul tema õppimist toetavad ja arenguvajadustele vastavad. Õppimine põhineb lapse enda loomulikul teadmisjanul ja meie ülesandeks on luua igal arenguetapil selline õpikeskkond, mis lapse või noore vajadustele vastab. Laps on aktiivne osaline, täiskasvanu aga toetaja rollis.
Arenguetapid Montessori pedagoogika järgi:
- Varane lapsepõlv (0–6 aastat), mille jooksul luuakse põhi kogu isiksusele. 0–3-aastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, füüsiline areng järgneb psüühilisele. 3.–6. eluaastal tõuseb esile füüsilise iseseisvumise tähtsus.
- Eluaastad 6–12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega.
- Eluaastad 12–18 on sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg.
- Eluaastad 18–24 on psüühilise iseseisvumise aeg, mil kinnistub kõik eelnevatel etappidel omandatu.
Eluaastad 6–12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega. Teise arenguetapi jooksul arendab laps edasi esimesel arenguetapil õpitut. Ta omandab teadmisi ja oskusi esimese etapiga võrreldes aeglasemalt, aga samas stabiilsemalt. Teise arenguetapi jooksul toimub lapses tähtis seesmine muutus. Laps muutub sotsiaalsemaks, huvitub rohkem sõpradest ja maailmast väljaspool kodu.
Mõtlemine muutub abstraktsemaks ja laps esitab küsimusi erinevate nähtuste kohta. Miks, kuidas ja millal on küsimused, millele laps teise arenguetapi jooksul vastuseid otsib.
6-12-aastaste õppeprogramm (Elementary) hõlmab endas alghariduse. See on Montessori pedagoogika järgi eelkõige lapse intellektuaalse iseseisvumise aeg. Ajaloo, bioloogia, füüsika, keele, maateaduse, matemaatika ja muusika õpetus toimub lõimitult.
12.-18. eluaasta on sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg, õppimine toimub läbi oma kogemuse ning õpikeskkond on loodud selliseks, et noorel on võimalik osaleda täiskasvanute igapäevaelu tegevustes ning õppida seeläbi vastutust kandma. Õppeprogrammi sisus tõusevad tugevalt esile majandus ja keskkond.
Allikas: Eesti Montessori Ühing